Asukoht: Põlva maakond, Põlva vald, Rasina küla
Eesti puutaimedest on pajude perekond kõige liigirikkam, sest nad annavad omavahel ka ristandeid. Eestis kasvab looduslikult 20 liiki pajusid ja neist 10 liiki on sissetoodud. Põõsataolisi pajusid nimetataksegi pajudeks, aga puutaolisi nimetatakse rahvapäraselt remmelgateks (Lõuna-Eestis nimetatakse veel raag, Viljandi- ja Pärnumaal raid, Saaremaal lember).
Paju eluiga on teiste väärikate puuliikidega võrreldes suhteliselt lühike. Rohkem kui sajadivanuseid puid kasvab vähe. Tavaliselt on vanadel remmelgatel südememädanikust puretud õõnsused. Väga väheste remmelgate vanus küünib üle 150 aasta. Seevastu sirguvad nad suureks kiiresti ja omandavad ka aukartustäratava jämeduse üsna ruttu. Eriti just hõberemmelgad ja punakad remmelgad paistavad silma jämeduse poolest.
Eesti jämedaimaks remmelgaks on ilmselt Rasina hõberemmelgas (hõbepaju), harunemise tõttu on teda mõõdetud aga madalamalt kui 1,3 m. Kasvab Põlvamaal Rasina külas endise apostliku õigeusu kiriku juures. 0.3 m kõrguselt (enne hargnemiskohta) on ümbermõõt 10.92 meetrit (2001). Hargneb neljaks ja on üsna viletsas seisus. Kõrgust on umbes paarkümmend meetrit. Rasina remmelgaga võrdväärne ümbermõõdu poolest on vaid teadaolevalt liigikaaslane Lätis (jääb siiski pisut alla mõõtudelt).
Puudeuurijate väitel võib Rasina remmelgas olla isegi Euroopa jämedaim. Eesti tamme- ja pärnahiiglased ei pääse aga Euroopas mitte 20-gi hulka. Seetõttu on Rasina remmelgas väga tähelepanuväärne puu.
Tema tekkeloo kohta räägitakse, et 1879. aastal teedelagunemise aegu läinud taluperemees Karel Punning magasiaita seemnevilja järele ja lõiganud kodu lähedalt pajukepi, millega kehva tee korral hobust sundida. Koju jõudes torganud hajameelselt kepi lasipuu kõrvale maasse ja see ununenudki sinna. Mõne kuu pärast märganud mees aga, et kepile juba lehed külge kasvanud ja öelnudki siis, et las “vits” kasvab. See “vits” olevatki Rasinas kasvav hiigelremmelgas.
Pajul on mütoloogias halb maine, mõnes riigis peetakse suisa äraneetud puuks. Kolgata teel olevat Jeesust just pajuvitstega pekstud. Paju seostub aga ka Kuu ja naiselikkusega.
Pajust valmistati ammustel aegadel harfe, vanima säilinud keldi harfi (15. sajandil) kõlakast on tehtud just pajust.
Eestlastele märgib paju kevade saabumist. Kevadine pajuokste tuppatoomine pärineb urbepühast ehk palmipuudepühast (lihavõtte kaartidel sagedane sümbol).
Paljudes maades arvatakse, et just õigel ajal pajupuust lõigatud nõiavitsad näitavad kätte veesooned. Nõiavitsad olid kaevumeistritele vanasti asendamatud tööriistad.
Põõsana on paju tüütu, sest kasvab kiiresti ja ummistab kraavide ning jõgede kaldaid. Puuna on aga dekoratiivne (eriti hõbepaju ehk hõberemmelgas).
Paju on pehme ja paindliku energiaga, mõjub hästi lastele ja vanuritele. Paju energia võib olla ka pisut ohtlik, sest võimendab olemasolevat seisundit, depressioonis inimestele ei soovitata paju lähedust. Parim aeg pajult energiat koguda on õhtujaheduses enne päikeseloojangut.
Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.
Inimese isiksuse ja elutee skeemi põhjalik numeroloogiline analüüs (põhjalikum variant)
Nimemuutuse mõju eluteele + Kas Sinu nimi sobib eluteega kokku?
Horoskoop naisele
Nõude komplekt lastele (3-osaline)
Söögiriistade komplekt (24 tk) - Victorinox
Padjakate 50 x 50 cm (2 tk)
Kaelakee: ema ja tütar
Tassid: Pink Roses in a Vase - Vincent Van Gogh (2 tk)
Kaelakee: õed
Taro kaardid: Magical Dogs Tarot
Barbie nukk (GXF05)
Pendel: tiigrisilm
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.
